
Owayesakuba yintshatsheli yembethi manqindi uSinethemba Blom ukhokele kwimibhiyozo yoSuku loLutsha eDunoon njengophawu lwereggae nomdaniso.
Peter Luhanga
Ngaphantsi kwentsangu kunye nemvukelo kaBob Marley, uluntu lwamaRastafari luhlanganisene eDunoon ngoMvulo we-16 Juni, ukubhiyozela uSuku loLutsha, lunika imbeko abantwana ababulawa kwiZidubedube zaseSoweto ngo-1976.
USuku loLutsha lukhumbula ubomi obaphulukana nabo ngethuba abantwana besikolo bevukela urhulumente wocalucalulo, bekhalazela ukunyanzeliswa kwesiBhulu njengolwimi lokufundisa ezikolweni.
Le mvukelo yaphembelela imvukelo yesizwe eyathi yajikeleza ihlabathi yaza yakhawulezisa ukuqhambuka kocalucalulo.
Kwiholo kamasipala ezele yimpumlo eDunoon, izingqisho zereggae zashukumisa iindonga njengoko amazwi abantwana enkenteza ngoSuku loLutsha.
Abadlali abavela kuNxweme oluseNtshona, kunye nelokishi yasePhilippi yaseMarcus Garvey–indawo ehlala inxulunyaniswa nolwaphulo-mthetho kunye nokuphanga– basasaza umoya wamaRastafari ngembeko ka-Marley, umdaniso, kunye nelizwi elithethiweyo, bejika iholo ibe yitempile yenkumbulo nokuchasa. Phakathi kwabo kwakukho uJabulani Trevor Hall, umdala weRastafari oneminyaka engama-68 ubudala waseJamaica.
Ubanga ukuba usebenzisane noBob Marley, wancedisa ekusunguleni ingoma kaLucky Dube ethi freedom-reggae, kwaye wayekunye noPeter Tosh eSwazini ngo-1984.
Ukwathi wavalwa ukungena eMzantsi Afrika ngo-1985 “njengetshantliziyo lenkcubeko”. “Ndandimazi uPeter Tosh. Ndasebenza naye. Nditsho noBob Marley.
Wadlala i-percussion. Xa [uBob Marley] wayengekho kunye neqela lakhe, wayeze kwimibhiyozo yethu yeRasta apho sasiza kuxhamla.
Ndandikunye noPeter Tosh eSwaziland ngo-1984, “watsho. Nangona udliwano-ndlebe lweHolo lwalunyanzeliswa ngokunzulu, ukuqinisekiswa okuzimeleyo kwamabango akhe malunga nokusebenzisana noBob Marley kunye noPeter Tosh ayifumanekanga.
Ukwabanga ukuba usebenze noBrenda Fassie, owayeculela iqela lomculo iThe Spank, ecula nomdlali weReggae waseAfrika uAlpha Blondy.
Uthe emva kwexesha wasebenzisana nengoma ethi Amampondo. Kodwa eDunoon, apho ubunzima busabumba ubomi bemihla ngemihla, indibano yayingekokubuyela emva.
Yayiyintetho yenkcubeko. Umbhiyozo.
Isilumkiso sokuba umoya wokuxhathisa usabetha ngexesha kunye namagubu. Ngaphandle kweholo, abantu abadala bebehleli benqumle imilenze emnyango, betshaya imibhobho yentsangu ngelixa abantwana bamaqela asekuhlaleni bexhentsa, beqhwaba izandla, bentywila kwezo ngoma.
UHall, utata wabantwana abathandathu, utatomkhulu wabantwana abasibhozo, kunye notatomkhulu wababini – uninzi lwabo ngoku bahlala eJamaica nase-UK – uyaligatya igama elithi Trevor Hall, elibiza ngokuba lisiko lobukhoboka. “Asilogama likatata wam,” watsho.
“Ligama likayisemkhulu awathiywa ngalo ngabaphathi bamakhoboka.” UJuni 16, wathi, unentsingiselo enzulu yobuqu. Njengomfana owayehlala e-UK ngo-1976, wayeyinxalenye ye-Pan-African umbutho wolutsha owaziwa ngokuba nguMatta kunye noFancante.
Ngaloo nyaka, bekhuthazwa luqhankqalazo lwaseSoweto, bahlala kwisakhiwo baza baseka iziko lokuqala labaNtsundu lokuzinceda kwindawo yabo.
“Uninzi lwaloo moya uvela kwinto esayibonayo eMzantsi Afrika ngoJuni 16. Ehlabathini lonke, ulutsha oluNtsundu lwaseAfrika lwaluvuka, lucinga ukuba siyinxalenye yeBlack Panthers.
Loo moya wenkululeko awuzange undishiye. Yiyo loo nto ndilapha namhlanje, ndimi noluntu lwamaRastafa kwaye ndixhasa ukusasazwa kolutsha apho sihlala khona,” utshilo uHolo.
Ngaphakathi eholweni, isihlwele satsho ngentswahla yovuyo njengoko wayekhupha ingoma engaqhelekanga yereggae malunga noJuni 16, ekhwaza esithi: “Imfundo iyimfuneko.” Ingwevu yeRastafari uElphy Sibeko, owaziwa ngelika Elfire Tsegaye kulo mbutho uhlala kwilokishi yaseMarcus Garvey ePhilippi.
Owaziwayo kumabonakude woMzantsi Afrika, uSibeko ebedlala kumdlalo othi Abakwazidenge kwaye uze kulo msitho njengengwevu yoluntu nosaziwayo wasekuhlaleni ngeenjongo zokukhuthaza ulutsha.
Wadityaniswa ngabantwana abathandathu bobumelwane bakhe, abacula iingoma zomzabalazo kwaye baphinda badlala ngexesha amapolisa avulela ngeembumbulu kubafundi ababeqhankqalaza kuqhankqalazo luka-1976.
“Ulutsha kufuneka luyixabisile imfundo, le nkululeko bayixhamlayo namhlanje abantu bancama ngenxa yayo, xa ujonga kumalungu ethu ePalamente uninzi lwawo lungaphaya kwamashumi amathandathu, sifuna iinkokeli ezizobe ziphuma kulutsha, hayi abadla umhlala-phantsi, sifuna ulutsha luthathe uxanduva,” utshilo uSibeko.
Imbethi manqindi ebhiyozelwe kudidi olukhaphukhaphu uSinethemba Blom, nowayesakuba yintshatsheli nokwangumhlali waseDunoon, udlale indima enkulu ekuququzeleleni isikhumbuzo soSuku loLutsha.
Intshatsheli yedyunivesiti yesizwe izihlandlo ezibini kunye nomnini wetayitile yoMzantsi Afrika izihlandlo ezine kudidi lwe-lightweight, uBlom naye ufumene igolide kuKhuphiswano lweSizwe lwe-USSA kwaye waphumelela umjikelo wokuqala kuvavanyo lwe-Olimpiki yaseMzantsi Afrika, impumelelo ethe yamqhubela kwiqela leMidlalo ye-Commonwealth yowama-2018.
UBlom ubongoze abantu abatsha ukuba bahlale esikolweni kwaye bazakhele ikamva. Inkokeli yabahlali baseDunoon uBulelwa Mayende uthe le ndibano “imalunga nokufundisa nokudlulisela ulwazi … ukuqinisekisa ukuba ulutsha luyakubona ukubaluleka kokuthatha inxaxheba kwalo kuyo yonke imisebenzi yoluntu”.