
Iimfazwe zamandla ziqhambuka kwisitrato saseDunoon njengoko abamelwane abanomsindo besilwa ukucima umbane
Peter Luhanga
Ingqele yasebusika ibe negalelo kwingxwabangxwaba ekrakra phakathi kwabaninimzi nabahlali basematyotyombeni ngenxa yokufakelwa kombane ngokungekho mthethweni eDunoon.
Abahlali abahlala kwizindlu zeRDP, ezinye zazo eziguqulwe ngokungekho mthethweni zaba ziiflethi zaza zarentiswa kubahlali, bathi umbane wabo uhlala ucima kangangeeveki ngenxa yokuba uqhagamshelo olungekho mthethweni olunikezela kula matyotyombe luxinzelela phantsi inkqubo.
Xa umbane ubuyiselwa ekugqibeleni, umbane oguquguqukayo wonakalisa izixhobo zasekhaya, kubandakanywa oomabonakude, iifriji, kunye neamplifiers.
Uqhagamshelo olungekho mthethweni kule ndawo sele lusube ubomi babantu.
Ngo-2021, uBongeka Mhlakaza, umama wabantwana abahlanu, wabulawa ngumbane ngethuba ezama ukuphinda aqhagamshele ucingo olwalungaphandle kwetyotyombe lakhe.
Ngo-2022, umfundi oneminyaka elishumi elinanye wesikolo samabanga aphantsi iSophakama wabhubha emva kokunyathela phezu kocingo oluphilayo kumatyotyombe ase-Ekupholweni.
Iintsapho ezininzi kunye nabaqeshi kwizindlu ezisesikweni ngoku bajike basebenzise igesi okanye amalahle ukuze kuphekwe, ngoxa abazali besokola ukubekela abantwana babo amanzi ashushu ukuze bahlambe ngaphambi kokuba baye esikolweni ngeentsasa zasebusika.
Izinto ziye zafikelela esiphelweni kwisitalato iXhalanga ngeCawe yomhla wamashumi amabini anesibini kweyeSilimela ngethuba indoda ebizama ukufakela umbane ngokungekho mthethweni yagagana nabahlali abanomsindo abaphuma kwindawo esesikweni.
Ukujongana ngezikhondo zamehlo kwada kwangenelela indoda yesibini yamsusa kuloo ndawo.
Kamva kwaqhutywa intlanganiso yasekuhlaleni ngenjongo yokuthomalalisa ukungavisisani nokuze kufumaneke isiseko esinokuvumelana ngaso.
UVusi Ganjana ujike indlu yakhe yeRDP kwisitalato iXhalanga yaba ngamagumbi asibhozo anegumbi elinye. Indawo yakhe ibuyela kumatyotyombe ase-Ekupholweni, kwaye uyinkokeli yekomiti yesitrato kweli candelo.
UGanjana uthi ingxaki yombane yaqala ngethuba kumiselwa amatyotyombe ngo2018.
Uthi abahlali base-Ekupholweni bebesiba umbane kwiintambo zakwaEskom ezinikezela ngezindlu ezisesikweni, nto leyo ebangela umbane.
Uthe ukubanda kwasebusika kwenze izinto zaba mbi ngakumbi, kuvutha umsindo.
“Kusoloko kukho impixano ngombane ukusukela oko kwasekwa amatyotyombe,” utshilo uGanjana.
Ukwathe uEskom uzame ukungenelela yaze yadamba ingxaki kwade kwaqala ubusika, iCawe iye yaqhawuka. Ingxabano iye yaqatsela ngethuba lendibano yabahlali ebibanjwe malunga nentsimbi yeshumi elinesibini emva kwentsimbi yeshumi elinesiqingatha (10.30).
“Siceba ukuseka indibano namagosa kaEskom kunye namagosa eSixeko saseKapa ngoLwesibini ukuze kulungiswe lo mbhodamo,” utshilo uGanjana.
UThobile Stuurmann, nokwahlala kwisitalato iXhalanga, uthi oku kucinywa kombane okuqhubekayo okubangelwa kukubiwa kombane kumoshe izixhobo zakhe ezininzi eziquka iamplifier, umabonakude, nefriji.
Ngoku usebenzisa igesi ukupheka. “Sisebenzisa igesi ukupheka, isifudumezisi separafini ukuze sifudumale kwaye siya eDunoon kwicandelo lama-31 ukuya kutshaja iifowuni zethu,” utshilo uStuurmann.
UCoenraad Jacobs, ohlala phezulu kwisitalato iXhalanga, uthe qho xa umntu osuka kula matyotyombe ekhwela kwipali yakwaEskom ukuze adibanise umbane kummelwane okanye kumthengi, yonke le ndawo iphulukana nombane.
“Xa bexhuma ngokungekho mthethweni, banamandla, asinawo amandla. Eyona nto iphambili. Sithenga amandla kwaye bafumana amandla simahla. Akulunganga ndoda,” utshilo uJacobs.
Itshantliziyo lasekuhlaleni nenkokeli yamatyotyombe ase-Ekupholweni uThembelani Ndabezimbi, uthe kudala becela ukufakelwa umbane ngokusesikweni kwisiXeko, kodwa bathunyelwa kwa-Eskom.
Kodwa uNdabezimbi uthe uEskom uthe kufuneka bathethe nesiXeko, nanjengoko bengabanini bomhlaba kwaye bodwa abagunyazisa ukufakelwa kombane.
UNdabezimbi ebekwindibano yangeCawe apho abahlali abasuka kwizindlu zeRDP bebefuna ukwazi ukuba kutheni abahlali basematyotyombeni bengaceli iSixeko okanye uEskom ukuba afakele umbane osemthethweni.
“Sizamile, akukho thamsanqa,” watsho. Uthe amabango okuba amatyotyombe angena simahla kumbane ngokuqhagamshelwa ngokungekho mthethweni ayalahlekisa.
Uthe abahlali kufuneka bazithengele iintambo ukuze baqhagamshele kwiintambo zakwaEskom.
Ixabisa malunga nama-R900 ngentambo yeemitha ezili-100. “Uyihlawula kwaye ubhatale umntu onamava ukuba angene kumzila ka-Eskom.
Uthe abanye abahlali bahlawula irenti yenyanga nentambo.
Uthe abahlali basematyotyombeni nabo bonakaliswe izixhobo zabo zombane ngenxa yokwanda kombane.
“Xa sifumana umbane osesikweni uthembekile kwaye unexabiso eliphantsi kuba uhlawula umbane owusebenzisayo,” utshilo.
Isithethi sakwaEskom eNtshona Koloni, uKyle Cookson, akakwazanga ukufumana impendulo kumagosa afanelekileyo malunga nobonelelo lombane kumatyotyombe.