
Ziliqela iidistinctions kubafundi ebebejongene nengxolo neziphazamiso zobomi kwindawo yogobityholo
INTATHELI YETHU
- ULukho Londile noLitha Mdunyelwa bobabini bebefunda kumatyotyombe axineneyo kumatyotyombe eJoe Slovo Park naseDunoon.
- ULondile uye wafumana amanqaku asixhenxe, ngelixa uMdunyelwa wafumana isihlanu, ebeka bobabini phakathi kwabafundi abaphezulu eSikolweni samabanga aphakamileyo.
- Batyhala ngaphaya kwengxolo, ulwaphulo-mthetho, ezinzulwini zobusuku kunye nokusokola kwezothutho ukuze bagqwese kwizifundo zabo.
Kwityotyombe elincinane kakhulu kunebhedi, uLukho Londile wafunda kwade kwahlwa elungiselela iimviwo zakhe zebanga leshumi.
Ukunyamezela kwakhe kubangele ukuba aphumelele amanqaku asixhenxe. ULondile, 18, ukhulele kumatyotyombe Ekuphumuleni eJoe Slovo Park ngaseMilnerton, ehlala ityotyombe elinegumbi elinye nomama wakhe kunye noodade wabo ababini.
Esi sithuba sasingenakoneni sithe cwaka, singenatafile yokufunda, kunye nesiqabu esincinci kuncwino olungaguqukiyo lwendawo yokuhlala exineneyo.
IJoe Slovo Park inabemi abaninzi, iyaphithizela emini kwaye iyangxola kude kube sebusuku, ngakumbi ngeempelaveki.
Ubusuku abufane buthule kwaye iintsuku zihlala zingxola kwaye zizele ngumsebenzi ngaphandle nje kweendonga zamalahle. Imililo yamatyotyombe ikwangumngcipheko othe rhoqo.
ULondile uthi okusingqongileyo kwafuna uhlengahlengiso endaweni yesikhalazo, nto leyo eyamnyanzela ukuba alungise ukufunda kwakhe malunga nokungazinzi kunye nokuphazamiseka.
Iingokuhlwa ezininzi, wayelinda de bonke abanye balale ngaphambi kokuba avule iincwadi zakhe.
Ngeentsuku zesikolo, wasala e Sinenjongo High School neqela lontanga awabancedisayo ukuququzelela, bafunda kwade kwabetha u7pm.
Wabuyela ekhaya kungekudala emva koko, emva koko waqala kwakhona, ehlala esebenza kude kube ezinzulwini zobusuku ngaphambi kokuba avuke ngo-6am ukuze aqale umjikelo kwakhona.
Ukuzimisela ukufumana iidistinctions
UMphathiswa weMfundo esiSiseko uSiviwe Gwarube ubhengeze iziphumo zebanga leshumi zowama-2025 ngomhla we-12 kweyoMqungu, kwaye uLondile wafumanisa ukuba ungomnye wabafundi abagqwesileyo esikolweni sakhe.
Uwongwe ngewonga lesiXhosa kuLwimi lwaseKhaya, kuLwimi lokuQala oloNgezelelweyo, uLwazi lweMathematika, uLwazi ngezoBomi, iSayensi yezoLimo, iJografi, kunye neSayensi yoBomi.
“Izifundo zolwimi bezingumcelimngeni kum, ingakumbi ulwimi lwasekhaya nesiNgesi, kodwa ndazixelela ukuba Ill get a distinction nokuba kwenzeka ntoni, utshilo uLondile.
Uthe nasemva kokuphuma kwesikolo ngorhatya, uhambo olugodukayo lusenokungabi nazingxaki.
“Izinga lolwaphulo-mthetho liphezulu kakhulu kwaye ibisithi besivalela isikolo.
Kodwa uthe ootitshala bakhe bebemxhasa unyaka wonke. Utitshala wakhe weNzululwazi yezoLimo, uWilson Bope, umchaze uLondile njengomntu ozithobileyo nokhutheleyo, onentlonipho nowenza rhoqo umsebenzi wakhe.
UBope uthe uLondile wayesoloko ethumela imibuzo ezinzulwini zobusuku xa kukho into angayiqondiyo kwaye esoloko ehamba phambili kwisilabhasi, ngamanye amaxesha edlula kutitshala.
Ngokuphumelela kwakhe ibanga leshumi, uLondile wamkelwa ukuba afundele isidanga soMongikazi kwiYunivesithi yaseNtshona Koloni (UWC).
Uthe kusapho lwakhe ungowokuqala ukuphumelela ibanga leshumi kwaye ungowokuqala ukuya eyunivesithi.
Isicelo sakhe senkxaso-mali kwiNational Student Financial Aid Scheme (NSFAS), uthe samkelwe okwethutyana.
Ebekhuthezeke ukunceda umama wakhe
Omnye umfundi kwabahlanu abagqwesileyo nguLitha Mdunyelwa, 19, waseWestern Beach 4 kumatyotyombe eDunoon.
UMdunyelwa uthe wayesiya eSinenjongo High School ngeteksi yonke imihla, nomama wakhe emnika iR50 yokuhlawula uhambo, njengoko imali yokugibela ibinyuka ebusuku.
Uthe kukho amaxesha apho umama wakhe aye kuboleka imali kubamelwane, ngamanye amaxesha kootishala bakhe, ukuze ahlawule iteksi yakhe.
Kodwa iinzame zakhe zibangele umahluko kwisiXhosa uLwimi lwaseKhaya, isiNgesi uLwimi lokuQala oloNgezelelweyo, iLife Orientation, iJografi, kunye neeSayensi zoBomi.
Ukufumana ezo ziphumo, kwafuneka atyhale ngaphezu kohambo lwemihla ngemihla.
Umculo ongxolayo osuka kufutshane naKwa BG ishibhini wawukhala kwade kwasebusuku, ngelixa abantu abanxilileyo babehamba ngesitalato iMnandi kufutshane netyotyombe lakhe.
Ekhaya, iindwendwe zazidla ngokuzalisa ityotyombe lamagumbi amabini kanye njengoko kwakufuneka efunde.
Xa kusenzeka oko, wayeqala alale, aze avuke ngentsimbi ye-11 ebusuku ukuze afunde, maxa wambi asebenze de kube yintsimbi yesi-4 ekuseni okanye eyesihlanu kusasa.
Uthe iphulo lakhe lokusebenza nzima libangelwe kukubukela umama wakhe ongumzali omnye esokola mihla le ukuze abonelele abantwana bakhe, engoyena mncinci kubo.
“Ndibe nenkuthazo yokumkhupha [umama wakhe] eDunoon.”
Umkhuphe kwimizabalazo kunye nezinga eliphezulu lolwaphulo-mthetho, utshilo uMdunyelwa.
Uthe wamkelwe ukuba afundele isidanga seBachelor of Engineering Technology kwiMining Engineering kwiYunivesithi yaseRhawutini (UJ), ngenkxaso-mali yakhe evunywe nguNSFAS. Umama wakhe uNonkululeko, 50, uthe uxolile kwaye unebhongo ngempumelelo yoonyana bakhe.
“Ndiyavuya kakhulu, ndiyambulela uThixo ngokundinceda ndimkhulise, ukukhulisa umntwana phantsi kweemeko esiphila phantsi kwazo, utshilo.
Iingcebiso ezingathathwanga
Inqununu yaseSinenjongo High School uKhuselwa Nopote uthe izinga lokupasa kwezikolo lehle nge1.7% kulo nyaka, lehle ukusuka ku88.7% ngo2024 ukuya kwi87%.
UNopote uthe ukungahambi kakuhle kwabafundi nokungafumani nkxaso kubazali kudlale indima.
“Abafundi bethu bebengasoloko belulekwa xa besiya esikolweni, abazali bebengekho bebatyhala, besilwa idabi sodwa, utshilo.
Uthe abafundi basokole xa icandelo elingenzi ngeniso elihlawulela iiklasi zethutyana liphelelwa yimali. Abazali babeyekwa ukuba bazihlawulele ngokwabo iindleko, kodwa abaninzi abazange bakwazi ukuzihlawulela.
Isikolo, uthe, singaqhubeka kuphela nokuhlawula imali yokufunda. Uthe abazali ukutyhalela abantwana babo kwimathematika esulungekileyo nako kuyalimaza iziphumo.
Uthe ootitshala balumkisa ngelithi abanye abafundi abakhathali kwaye babafake kulwazi lwemathematika, kuphela kubazali abaya kukhala kwiSebe leMfundo leNtshona Koloni (WCED).
Isikolo ke saxelelwa ukuba asinalungelo lokwenza abafundi batshintshe izifundo kwaye abafundi babuyiselwe kwimathematika esulungekileyo. Amanqaku abo achaphazeleka kakubi.
“Xa ndicebisa umfundi, its not because im against them, its because ndiyayibona into angakwaziyo ukuyenza, kodwa abazali babanyanzele kwiiklasi abangazilungelanga, utshilo.
Kulo nyaka iziphumo zematriki zibonise impumelelo kuzwelonke nakwiNtshona Koloni. Izinga lokuphumelela kuzwelonke linyuke laya kutsho kuma-88 epesenti, lisuka kuma-87.3 epesenti ngo-2024. ENtshona Koloni, iziphumo nazo ziye zaphucuka, njengoko izinga lokuphumelela kwiphondo linyuke ukusuka kuma-86.6 epesenti kunyaka ophelileyo ukuya kuma-88.2 ekhulwini.
