Peter Luhanga - February 25, 2026

Iintsapho zodonga lwasemda zisashiye amakhaya kwaye zithe saa emva kokutsha kwetyotyombe 

Peter Luhanga

  • Emva komlilo wamatyotyombe ngomhla we-9 kuJanuwari, iintsapho ezingama-28 ziye zathintelwa ukuba ziphinde zakhe kwindawo yazo endala yamatyotyombe ngakudonga lomda wedepo yebhasi yeMyCiTi.
  • ISebe leSizwe lokuHlaliswa koLuntu licebise indawo yokuhlala yethutyana ngama-R450 umntu ngamnye ngobusuku, kodwa esi sicwangciso siye sawohloka xa iSixeko sasingayekanga ukubonelela ngezothutho nokutya, sicaphula imimiselo yesizwe yezindlu zikaxakeka.
  • IsiXeko sichonge umhlaba ongenamntu olungiselelwe amakhaya angaphezulu nje kwama-90 saza sabeka phambili iintsapho ezingama-23 ukuba zifuduselwe.

Emva komlilo kwiiveki ezintandathu ezidlulileyo, iintsapho ezingama-28 ezisuka kumatyotyombe aseDoornbach azikabinayo indawo yokuhlala. Ezi ntsapho, ngabantu abayi-114 bebonke, ababephakathi kwabahlali abangaphezu kwama-2,600 abaphulukene namakhaya abo kumlilo we-9 kaJanuwari, bakhelwe amakhaya abo ngakudonga lwesikhululo seebhasi zeMyCiTi, kwaye baxelelwe ukuba abanakuphinda bakhe iziza ezikuzo. Ukususela ngoko iintsapho ziye zachithachitheka. Bambi baye bafuna ikhusi kwizalamane nabahlobo, besonga amakhaya aphela kumagumbi asele exinene. Abanye baqeshe amatyotyombe anegumbi elinye kwiindawo zamatyotyombe aseDunoon. Abambalwa baye bangena kwiiflethi ezahluliweyo kwizindlu ezandisiweyo zeRDP. Kwiimeko ezininzi, abantwana baye bathunyelwa ukuba bahlale nosapho olongezelelekileyo ngelixa abazali befuna indawo yokuhlala efikelelekayo.

UNolubabalo Mgwedlanyana, 35, nongumama wabantwana abane, uthi lo mlilo ulichithachithe ikhaya lakhe. Umntwana wakhe omdala una-17, umncinci wakhe uneenyanga ezine ubudala. Ngoku urenta ityotyombe elinegumbi elinye kumatyotyombe aseThembeni, ehlala nomyeni wakhe nosana logama abantwana bakhe abadala bathunyelwe ukuba bayokuhlala nezalamane.  UMgwedlanyana uthe uphila ngemali yesibonelelo sabantwana ezibini, esebenzisa le mali ukuhlawula iR800 yerenti yenyanga. UZikhona Masimini, 32, uphulukene netyotyombe elinamagumbi amane ebelihlala usapho lwakhe lonke. Ukusukela oko kutsha, usapho lwakhe luthe saa, abanye baya eDelft abanye baya ePhilippi.  Ngoku uMasimini uhlala kwigumbi elinye nomzala wakhe, ehlawula i-R1,500 ngenyanga phakathi kwabo. Nanjengoko iintsapho zisadidekile, amagosa esizwe nawomasipala arhwebelana ngezikhundla apho inqanaba likarhulumente linoxanduva lokuhlala nenkxaso yalo.  

Ekupheleni kwenyanga yoMqungu uTsekiso Machike, othethela umphathiswa wokuhlaliswa koluntu, uthi iintsapho ezingamashumi amabini anesibhozo ezichaphazelekileyo zizakufuduswa kwaye isebe lizakuxhasa ngemali engamakhulu amane namashumi amahlanu eerandi (R450) umntu ngamnye ngobusuku. 

UMachike uthe amaziko amabini asele egciniwe ukuze kuhlaliswe amakhaya agxothiweyo, kwaye iSixeko saseKapa sacelwa ukuba senze amalungiselelo ezithuthi eziya kula maziko.

Xa amalungiselelo ezothutho engekaqinisekiswa, wathi ukubhukisha kwarhoxiswa. Uthe isicwangciso seNdawo yokuHlala yeXeshana eNgxamisekileyo sahlaziywa ngomhla we-15 kweyoMdumba, ngesicelo esihlaziywayo sokuba iSixeko sibonelele ngezothutho zemihla ngemihla nokutya. 

Ngosuku olulandelayo, iintsapho ezifudusiweyo zasikhaba eso sithembiso, zixela ukungabikho kwezibophelelo eziqinileyo kwezothutho kunye nokubonelela ngokutya. Isebe liye layirhoxisa indawo yokuhlala.

Uthe emva koko uxanduva luya kugqithiselwa kwisiXeko, ngokuhambelana nenkqubo-sikhokelo yomgaqo-nkqubo waso, ukubonelela ngendawo yokuhlala kumakhaya achaphazelekayo. Isebe lizimisele ukuchitha imali engaphaya kwe-R1.5 yesigidi kwiintsuku ezingama-30 ukuze kuhlaliswe abantu abali-114 abaphuma kwiintsapho ezingama-28.  

Ebuzwa ukuba kutheni isebe likhethe indawo yokuhlala yethutyana endaweni yokufumana umhlaba wokuhlaliswa kwabantu ngokusisigxina, uMachike uthe ukubonelela ngeNdawo yokuHlala eNgxamisekileyo yeXeshana kumaxhoba entlekele kuphantsi kwesigunyaziso sesebe lakhe, ngelixa ukuhlaliswa ngokutsha nokuthathwa komhlaba kuxhomekeke kwiPhondo kunye nesiXeko ngeSibonelelo sokuHlaliswa kwamaTyotyombe ngokuPhucula iNtsebenziswano.

Emva kokunikezelwa nge-akhawunti yamasebe kazwelonke, ilungu le-mayco lokuhlaliswa koluntu u-Carl Pophaim uthe i-Temporary Emergency Accommodation luxanduva lweSebe leSizwe phantsi kwe-Directive EH 1 ka-2023 kunye nezikhokelo zayo. 

UPophaim uthe lo myalelo uchaza indima edlalwa ngabasemagunyeni kuzwelonke nakwamasipala kwaye awubeki uthutho kwisiXeko. Nakuphi na ukutenxa kwiinkqubo-sikhokelo zomgaqo-nkqubo osekiweyo, uthe, kungadala imingcipheko yokuthobela umasipala. 

Ukwathe akukho ngqiqweni ukuba isebe lesizwe liyibeke kwindawo enye isibonelelo sezindlu ezingxamisekileyo logama lisala ukwenza amalungiselelo ezothutho kubahlali elifuna ukubathatha.  

Uthe isiXeko sihleli sikulungele ukwenza umsebenzi, njengoko besisenza kwixesha elidlulileyo, ukuba isibonelelo sicwangciswe ngokufanelekileyo.  

Uqhube wathi uthutho lwabafundi luphantsi kolawulo lukaRhulumente weNtshona Koloni, ngelixa ukubonelela ngokutya kungumsebenzi woPhuhliso loLuntu.

Ukungabikho kweendawo zokuhlala ezingxamisekileyo, uthe, abahlali abagxothiweyo bahlala befuna indawo yokusabela kwizalamane nabahlobo, kwaye kwezinye iimeko bancedwa yimibutho engekho phantsi kukarhulumente ekhusela indawo yokuhlala okwethutyana ezicaweni okanye kwiiholo zabucala ngelixa kusenziwa amalungiselelo exesha elide. 

Ebuzwa ukuba ngaba iintsapho ezisusiweyo kudonga lomda wogcino lweMyCiTi ziya kuvunyelwa ukuba zibuyele emva kokuba udonga lwakhiwe ngokutsha, uthe akuyi kukhuseleka ukuvumela ukuphinda kuhlale kufutshane nesakhiwo. Ubuncinci bemitha ezintandathu isithinteli kufuneka siqwalaselwe phambi kokuba kuqwalaselwe nakuphi na ukwakhiwa ngokutsha. 

Uthe isiXeko sichonge umhlaba ongenamntu okwaziyo ukuhlalisa amakhaya angaphezulu nje kwama-90. Uthe iintsapho ezichaphazelekayo ezingama-23 zibekwe phambili ukuba zifuduselwe, ngamathuba angakumbi aphuhliswayo kubahlali abazimisele ukufuduka kwindawo engumda. “Esi sigqibo sisinyanzelo kwisiXeko emva kokuba uMphathiswa kaZwelonke weHS [Ukuhlaliswa koLuntu] eyalele iNHBRC [iBhunga leSizwe lokuBhalisa abakhi bezindlu] ukuba yenze uphononongo kwaye yenza isigqibo esisemthethweni, utshilo uPophaim.  

NgoMvulo, umanejala weBhungana 1 uRoxanne Moses ukhokele iintsapho ezigxothiweyo ukuba zihlole indawo echongiwe indawo yazo yokuhlala eDunoon. Amagosa ogcino-mthetho lwesiXeko ebenxibe iivesti ezingangenwa ziimbumbulu ngexesha lotyelelo. 

UMoses uthe waye wadibana nemizi echaphazelekayo ngoMgqibelo kwiiofisi zebhungana ePaddocks, apho amalungiselelo acetywayo aye abekwa. -IYAPHELA

Share this:

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *