Peter Luhanga - October 14, 2025

IsiXeko kunye noEskom banxunguphele ngelixa iintsapho zingcwaba abantwana bazo 

Peter Luhanga

  •  Umntwana oneminyaka emithandathu ubudala ubanjwe ngumbane eDunoon njengoko izicelo zabahlali zokufakelwa umbane zingaphendulwa
  • Iinkokeli zasekuhlalemi zifuna umbane okhuselekileyo phambi kokuba kubhubhe ubomi babantu abaninzi.

Uvuyo lokuthenga i-ice cream luye lwaba luloyiko xa umntwana oneminyaka emithandathu ubudala ebulawa ngumbane emva kokuba ebambe intsimbi enombane kumnyango wevenkile yosapho e-Ekupholeni, eDunoon, ngoLwesithathu umhla we-8 kweyeDwarha. 

Abamelwane bathi babambe amaplanga ukuze bokhuphe inkwenkwana kwintsimbi yombane, emva koko bayibalekisela kwiZiko lezeMpilo laseDunoon, kodwa oogqirha kwiziko lezempilo bathi ibhubhile ekufikeni kwayo. 

Kwingxelo emva kweentsuku ezimbini, uManejala Jikelele woSasazo lwakwaEskom kwiCape Coastal Cluster, uMbulelo Yedwa, uthe: “U-Eskom ufumene iindaba ezibuhlungu njengoko ethe gqolo ukulwa nesibetho sokuqhagamshelwa ngokungekho mthethweni, ukubiwa kweekheyibhile, nokonakaliswa kweziseko ezingundoqo kwiNtshona Koloni iphela.” 

UYedwa uthe uninzi loqhagamshelo olungekho mthethweni lukwiindawo ezibonelelwa nguEskom kumasipala ombaxa waseKapa. Amatyotyombe ase-Ekupholeni akwindawo eyayisakuba libala lemidlalo loluntu.

Abahlali, uninzi lwabo ababengasenamali yokuqesha amatyotyombe angasemva kwezindlu okanye amatyotyombe kumatyotyombe akufutshane, baqale ukuhlala kulo mhlaba ngo-2018 emva kongquzulwano olude neyunithi yeSixeko echasene nokuhlaselwa komhlaba. 

Uxkusukela ngoko, abaninzi baye bachwetheza ngqo kwiintambo zombane zakwa-Eskom, befaka iingcingo ezingenanto kumatyotyombe abo ngaphandle kweziphuli-mthetho okanye izitshixo eziphambili ezilawula umsinga.  

Inkokeli yabahlali baseKupholeni uThembelani Ndabezimbi, netyotyombe lakhe likufuphi nalapho kubulewe ngumbane umntwana, uthi ukubhubha kwala makhwenkwe sesona siganeko senzekayo kuthotho lweentlekele ezisube imiphefumlo esibhozo kule ndawo yokuhlala ukusukela ngo2018. 

Abasixhenxe kwababhubhileyo ngabantwana.  UNdabezimbi uthe ukutsalwa kombane okuphindaphindiweyo kubonisa indlela ukungabikho kweenkonzo ezisisiseko kubuchaza ngayo ubomi basematyotyombeni, apho intlupheko nokungakhathalelwa kwenze imisebenzi yemihla ngemihla yabulala. 

Esi sihelegu samva nje silandela ukubulawa ngumbane kuka-Unothando Majoka owayeneminyaka elishumi elinanye ngethuba wayexhonywe evasa emgceni kumatyotyombe aseSiyahlala ngo-2022, kunye noMpumelelo Ndyoko oneminyaka engamashumi amathathu anesithandathu ubudala, owabanjwa ngumbane ngethuba ephethe iintambo ezingaphandle.  

Ngaphandle kweminyaka yezilumkiso, iintambo zonxibelelwano olungekho mthethweni zisajinga phezu kweDunoons kwiindledlana ezimxinwa zeenyawo, iingcingo zazibopheleleka ukusuka kwipali ukuya kwelinye ityotyombe.

Umzamo wamaqhawe

UNdabezimbi uthi ukubhubha komntwana oneminyaka emithandathu kushiye abantu abahlala ematyotyombeni bethukile.

Uthi wayekwelo tyotyombe ngoLwesithathu ngethuba abahlali bekhwelisa umntwana emotweni, kwaye umfanekiso weenwele zamakhwenkwe eziphuma entlokweni yakhe ngethuba bezama ukumsindisa yinto angenakuyilibala. 

Wathi wayecinga ukuba umntwana uya kusinda. 

“Ndandingakholelwa ukuba umntwana akaphumelelanga ndandinethemba lokuba uza kubuya, utshilo uNdabezimbi. ULandeka Mandla, 45, nohlala kwakwindawo enye Ekupholeni, wayekufutshane ngethuba le nkwenkwana yabethwa ngumbane.  

Umama wabantwana ababini abasele bekhulile, uMandla uthe waqala wazama ukumkhulula ngentonga encinci, kodwa ayizange isebenze. 

Wakhala ecela uncedo waza wafumana iplanga elide awayelisebenzisa ukumkhulula kumsinga ophilayo. 

Uthe ukusukela oko kwenzeka eshedini ebesela amayeza okumnceda alale. Ilizwi lakhe belinzima kukudinwa ebethetha noIliso Labantu. Ecelwa ukuba abalise okwenzekayo, watyhafa, waza walila.

Intlanganiso yesixeko 

UNdabezimbi ebephambili kwiinzame zokufumana umbane eluntwini, ebhalela amagosa edolophu kwanokutyelela i-ofisi yooceba bewadi ngeenjongo zokucela ukufakelwa kombane ngokusesikweni.  

Ubonise Iliso Labantu uthotho lotshintshiselwano lwe-imeyile apho umphathi webhungana lesi-3 lesiXeko uRoxanne Moses wawubhekisa umcimbi kwa-Eskom, ngelixa eli candelo liphendule ngelithi linokubonelela ngombane ukuba iSixeko siyakugunyazisa ukufikelela kumhlaba kwaye sicacise ukusetyenziswa kwawo ngokusemthethweni.  

Kwimbalelwano ebonwe Yi Iliso Labantu, emva kokubhubha kwala makhwenkwe, uMoses ubize indibano engxamisekileyo ngoLwesihlanu we-10 kweyeDwarha kwiiofisi zebhungana ezi-3 ePaddocks, eMilnerton.  

“Le yintlanganiso engxamisekileyo yokuzimasa kwakho kunye negalelo lakho, ubhale watsho, ephawula ukuba bobabini uEskom kunye neSebe lezaMandla leSixeko sele bexoxe ngokufakelwa kombane Ekupholeni ekuqaleni kwalo nyaka.” 

Ngethuba Iliso Labantu lifowunela uMoses ngoMvulo, wathi uziva engaphilanga kwaye akakwazi ukuthetha, esithi uyasindwa yintloko.

Emva kokuxelelwa isizathu sokufowuna, uye wacima umnxeba. Usihlalo webhungana uPhindile Maxti uthe akukho mzali ekufuneka aphulukane nomntwana ngenxa yokungabonelelwa kakuhle kweenkonzo. Uqinisekisile ukuba amagosa eSixeko kunye no-Eskom adibene nabahlali ngoLwesihlanu ukuxoxa ngezibongozo zombane zabahlali Ekupholeni.

Inkqubo yokufakelwa kombane 

UMaxiti uthe inkqubo yesiXeko yofakelo lombane ifuna ukuqiniseka malunga nokuba lo mhlaba ungokabani kwaye ingaba loo ndawo ingajongana nokufuduswa kusini na.  

Awunako ukufaka umbane kwindawo enokuthi ingabikho kwiminyaka emithathu, utshilo uMaxiti. Uthe inkqubo ibhalwe ngokucacileyo kwizikhokelo zedolophu zokusebenza noEskom. 

Uthe akafuni kuphakamisa amathemba angeyonyani okuba isixeko siza kuzisa amandla kwangoko kule ndawo, kodwa i-ofisi yakhe izakugcina iingxoxo phakathi kwabahlali, isiXeko kunye noEskom. 

Uthe akazukuziphikisa iingxelo zabahlali ezithi basibhozo abantu ababhubhileyo kule ndawo ukusukela ngo2018 ngenxa yokudityaniswa ngokungekho mthethweni. Uthe usapho lwabantwana sele lucele uncedo, kodwa wabona ukuba kuya kuba bugwenxa ukuya kubo ngaphandle kweempendulo.

Uthe ufaka isicelo kwingxowa-mali kasodolophu weSixeko, ingxowa-mali yokubona elawulwa yi-ofisi kasodolophu ebonelela ngoncedo olungxamisekileyo kubahlali abajongene nobunzima. 

Uthe unethemba lokuba le ngxowa-mali inganceda olu sapho lukwazi ukumelana nelahleko yalo.  

UYedwa uthi u-Eskom ulusizi ngokubhubha kwalo mntwana, owabulawa emva kokubamba intsimbi esele iphila ngokuqhagamshelwa ngokungekho mthethweni.  Uthe iziko lombane lisebenzisana neenkokeli zabahlali, ooceba kunye namanye amaqabane asekuhlaleni ukulwa nokusasazeka koqhagamshelo olungekho mthethweni, ukukhusela abahlali engozini, nokugcina uthungelwano lwamandla lukhuselekile.

Isithethi sakwaEskom uKyle Cookson uthe amatyotyombe ase-Ekupholeni awaqukwanga kwisicwangciso sonyaka-mali okhoyo okanye ozayo.  Abekho kuluhlu, njengoko kuchaziwe kubathathi-nxaxheba kwintlanganiso yebhungana, utshilo. 

U-Cookson uthe ekuphela kwendlela ezinzileyo yokuthintela uqhagamshelo olungekho mthethweni kukufaka umbane ngokusesikweni, athe wakuchaza njengento ephambili ku-Eskom xa imvume kamasipala sele ifunyenwe.  

Uthe ukufakelwa kombane kungaqhubeka kuphela emva kokuba indawo ibhengezwe ngokusesikweni ukuba iphuhliswe kwaye neenkonzo zikamasipala ezifunekayo zikhona.  Inkqubo ka-Eskoms, uthe, ixhomekeke kwisicelo nakwinkqubo yolwamkelo elawulwa siSixeko saseKapa.  “Kukuba nje isicwangciso sibekiwe kwaye indawo ifakwe kwigazethi apho uEskom angakwazi ukufaka umbane kwezi ndawo, utshilo.

Share this:

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *