Peter Luhanga - January 28, 2025

  • Ukunqongophala kwee-smartphones, iindleko eziphezulu zedatha, kunye nokungaqhelani neenkqubo zokufaka izicelo kushiye amakhulu abafundi bematriki abangama-2024 eDunoon kunye neendawo ezingqongileyo zingakwazi ukufikelela kumaqonga eyunivesithi.
  • I-SRC yeYunivesithi yaseNtshona Koloni incede malunga ne-120 yabafundi bematriki, incedisa ekufakeni izicelo kade kunye nokufaka iinkcukacha zenkqubo karhulumente ye-CACH.
  • Iinkokeli zasekuhlaleni kunye nemibutho equka iSANCO kunye neANC, bazama ukuqinisekisa ukuba ulutsha lwaseDunoon luyafakwa ezidyunivesithi.

Ukunqongophala kwee-smartphones, iindleko ezingavumelekanga zedatha ye-intanethi, kunye nokungaqhelani neenkqubo ze-intanethi kushiye amakhulu abafundi bematriki abangama-2024 bengakwazi ukugqiba izicelo zabo zaseyunivesithi. 

Le ngxubakaxaka ikhokelele umbutho wasekuhlaleni ukuba ufune uncedo kwiBhunga eliMele abafundi (i-SRC) kwiYunivesithi yaseNtshona Koloni (UWC), ukhanyisa imiqobo yenkqubo ejongene nabanqwenela ukuba ngabafundi kwilokishi yaseDunoon kunye namatyotyombe akufutshane. 

Kuthe xa kuvakala iindaba kunxibelelwano lwabahlali ngoMgqibelo ukuba abafundi baseUWC bazakuncedisa ekubhaliseni iyunivesithi, amakhulu-khulu abafundi bebanga leshumi bebehlanganisene kwiholo yoluntu yaseDunoon ukusukela ngentsimbi yesibhozo kusasa. 

Ezinzulwini zemini, malunga nama-50 abafundi, bebambelele kwiingxelo zabo zematriki zeziphumo, bahlala belinde ngomonde ukukhokelwa ngabameli be-SRC.

UBulelwa Mayende, ilungu leKomiti yesiGqeba kaZwelonke yoMbutho woLuntu weSizwe woMzantsi Afrika (i-SANCO) kunye nomncedisi kaceba wakwaWadi 104 uMessie Makuwa, ubone ithontsi yolutsha olutyelela i-ofisi kaceba. 

Phakathi kwabo kukho abafundi bematriki abasandula ukugqibezela, kuquka abaninzi abaphuma kwiklasi ka-2023, abafuna iifomu zokubhalisa kuluhlu lwabantu abangaphangeliyo lweSixeko saseKapa – uninzi lwabo ingamabhinqa aselula. 

“Ndibabuze ukuba kutheni bedinga iimpepha zokufuna umsebenzi, bandicacisela ukuba abanye bebekuluhlu lwabalindileyo eyunivesithi ukusukela ngo-2023, abanye bebesanda kuphumelela imatriki, kwaye uninzi khange lukwazi ukufikelela kumaziko okubhalisa eyunivesithi. 

Siyekile ukubabhalisa kuluhlu lwabantu abangaphangeliyo kwisiXeko saseKapa saza saya kwi-SRC kwiYunivesithi yaseNtshona Koloni, nabo basabela kwikhwelo lethu,” utshilo uMayende. 

Uthe i-SRC izakwandisa iinzame zabo ngaphaya kwe-Dunoon, ukufikelela kuluntu olukufutshane olufana ne-Joe Slovo Park eMilnerton kunye ne-Witsand e-Atlantis ukuncedisa ulutsha olusesichengeni ekufikeleleni kumaqonga okubhalisa eyunivesithi.

Usihlalo weNkongolo yabafundi boMzantsi Afrika (Sasco) kwiYunivesithi yaseNtshona Koloni, uTshepang Masiu, uthe bancedise “bamalunga nekhulu elinamashumi amabini” abafundi bematriki. 

“Abaninzi abanazo izixhobo zokujonga imeko yesicelo sabo, ngelixa abanye bengakhange bafake izicelo kwaphela. Sincedisa ekufakeni izicelo kade kumaziko afana neCape Peninsula University of Technology (CPUT) neY univesithi iRhodes,” utshilo. 

Uthe nangona belibhengeze ixesha lokufika kwabo ngentsimbi ye-10:30 kusasa, abantu baqale ukuhlanganisana kwangentsimbi ye-8:30 kusasa. 

“Xa sifikayo, kwabe kukho inginginya yolutsha olufolile,” utshilo. Uthe baphinde bancedisa abafundi bematriki ukuba bafake iinkcukacha zabo kwinkqubo karhulumente ebizwa ngokuba yiCentral Applications Clearing House (CACH). 

“Kwabo bangazange bamkelwe, sifake iinkcukacha zabo ukuze iiyunivesithi zikwazi ukukhupha ulwazi ngokuthe ngqo,” utshilo. Umhlali wamatyotyombe eNew Rest, uSinobom Mamase, 18, ufike kwiholo likamasipala ngentsimbi yeshumi elinanye ekuseni kodwa wancedwa ngentsimbi yesihlanu emva kwemini.

UMamase ofunde kwisikolo samabanga aphakamileyo iDunoon Inkwenkwezi Secondary uthe waqala wafaka isicelo eCPUT kodwa kamva wafumanisa kwiSRC ukuba amaxwebhu akhe abonisa ukuba wayehlehlisile iimviwo zakhe zebanga leshumi nanye neleshumi elinesibini – ulwazi athe akalwazi kwaphela. 

“Ndafaka isicelo kwiKholeji yaseNorthlink ukuze ndifundele iHuman Resources nakwiWest Coast College ukuze ndiqhubeke nokufundisa,” utshilo uMamase. 

UCeba uThando Dedezane (ANC) omele iProportional (ANC) uthe baceba ukuthethana namaziko ohlukeneyo ukusukela ekupheleni kwenyanga ukuze bathethelele ukuba kwamkelwe izicelo zolutsha lwaseDunoon de kufakwe wonke umfundi. “Asinikezeli, kwaye ulutsha kufuneka luzazi ukuba alulodwa. Sikhuthaza umoya womanyano,” utshilo uDedezane.

Share this:

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *