
- Ugutyulo lwamanzi amdaka aphuma kwizityebi zasePioneer Valley achithekela kwiiyadi zamatyotyombe zaseRiversides.
- Amatyotyombe asekwa kumhlaba weSixeko ngexesha lokuvalwa kwe-Covid-19 phantse kwiminyaka emihlanu eyadlulayo, kodwa akukho zinkonzo zinikezelweyo.
- Abanyanzeli bomthetho bajonga indawo ngeedrones kwaye bathintele ukulungiswa kwamatyotyombe ngelixa iintsapho zithwaxwa yingqele nemvula.
Ecaleni kwendlela elungiswayo yeendlela kunye nezindlu eziphindwe kabini zePioneer Valley estate eParklands North, ilindle elimdaka beliqukuqela lisihla kwithambeka lisingise kumatyotyombe aseRiverside — ekwaziwa njengeSiza 79 — kufutshane naseDunoon kwezi nyanga zisibhozo zidlulileyo.
Abahlali bathi ilindle elikrwada eliphuma kumngxuma ongaphandle kocingo oluphawula umda wePioneer Valley estates liye lachitheka kwizitalato zabo.
Kusenjalo, abahlali basematyotyombeni aseRiverside abanazo izindlu zangasese kwaye kufuneka baye kuzithuma ematyholweni.
Abanawo amanzi okusela, abanambane, kwaye akukho kuqokelelwa kwenkunkuma ngokusesikweni kwindawo eyasekwa ngexesha lokuvalwa kwe-Covid-19.
Ugcino-mthetho lwesiXeko lubhabhisa iinqwelo-moya ezibalekayo ukuze zibukele yonke into abayenzayo, lo gama amapolisa ajikeleza ngeenyawo evala iinzame zokubopha amatyotyombe avuzayo antlithwe ziziphango zasebusika zaseKapa.
Izicelo zokulungisa amakhaya abo ziye zathi cwaka.
NgoMatshi ka-2022, isiXeko sanikezela ngezaziso kubantu abahlala kwiSiza-79 esibaxelela ngeenjongo zabo zokufumana isigunyaziso sokugxothwa, emva kokufumana isithintelo sangaphambili esijolise ekunqumamiseni ukuhlala ngokuqhubekayo kuloo mhlaba uthathwa njengonokhathalelo kokusingqongileyo.
Kodwa ngaphezu kweminyaka emibini emva koko, iinkqubo zokugxotha ngokusesikweni phantsi koMthetho wokuThintelwa kokuNgxothwa ngokungekho mthethweni kunye noMthetho wokuHlala ngokungekho mthethweni (PIE) azikenzeki. IsiXeko sibanga ukuba sisaqokelela iinkcukacha ukuze siqhubeke.
USibusiso Phalera, 45, uhlala kwityotyombe elinegumbi elinye nenkosikazi yakhe, abantwana abane kunye nodade wabo eRiverside.
Wafudukela ematyotyombeni ngo-2021 emva kokushiya unxweme lomlambo iDiep eZwezwe, apho ukunyuka kwamanzi kubangele ukuba ubomi bungakwazi ukuzinza.
“Ukuhlala apha kunzima kakhulu, asinazindlu zangasese, asinamanzi, asinambane, kuye kwanyanzeleka ukuba sizikhulule ematyholweni, abaninimzi nabaqeshileyo ePioneer Valley bafota nathi logama sisenzayo, uthethe watsho uPhalera.
Inkokeli yabahlali uMzwakhe Dlamini uthi kudala bevakalisa inkxalabo ngokungabikho kweenkonzo ezingundoqo, ingakumbi njengoko umhlaba ungoweSixeko.
UDlamini uthi akufuneki kube nzima ukuba umasipala abonelele ngesiqabu okwexeshana njengamanzi nogutyulo logama uqukumbela inkqubo yokukhutshwa kwabantu kwiindawo abahlala kuzo ngokwemida yomthetho.
“Sifuna izibane, kumnyama, amakhaya ethu avuza ebusika, kwaye xa sizama ukuwalungisa, abezomthetho bafike bawachithe ngaphandle komyalelo wenkundla ogunyazisa izenzo ezinje, utshilo uDlamini.
Uthe abahlali bakulungele ukufuduka xa begxothwa ngokomthetho, kodwa kude kube ngoko, bafanele ukufikelela kwiinkonzo ezisisiseko zikamasipala.
“Sineminyaka emihlanu silapha, bekufanele ukuba bayasamkela kwaye basibonelele ngeenkonzo ezisisiseko njengamatyotyombe de bathathe isigqibo malunga nokuba bafuna isigqibo ngantoni ngathi, itshilo inkokeli yasekuhlaleni uAlathe Mazwembe.
UMazwambe uthe umthetho weSixeko uhlala uchitha amatyotyombe abahlali xa bezama ukuwalungisa. Uye wabuza ukuba ngubani onoxanduva lokudilizwa, esithi amagosa aqhuba ezi zenzo ahlala ephuma kwisebe logcino-mthetho kuneyunithi yeSixeko echasene nokuhlaselwa komhlaba.
Abahlali bakwakhalazele abomthetho ngokugqogqa kumakhaya abo nanini na. Isandi sokulungiswa kwehamile sihlangatyezwa nokubekw’ esweni kunye nempindezelo ekhawulezileyo.
Abahlali bathi bajongwe ngeliso elibukhali kwaye bafotwe njengoko bezama ukulungisa amakhaya abo. “Xa uphahla lwethu luvuza, yintoni enye esinokuyenza?
Abahlali abaninzi balima imifuno kwiiyadi zamatyotyombe abo, besebenzisa amasimi amakhulu abanawo.
Uninzi aluphangeli, kwaye ezinye iinkukhu zasemva. UMafokeng Mphafane, 40, uhlala kwityotyombe elinegumbi elinye.
Ulime ispinatshi eyadini yakhe, ethengisa izithungu kubamelwane ngeR10 inye.
“Ndonwabile ukuhlala apha, utshilo uMphafane. USekela sodolophu kunye nelungu likamasipala kucwangciso nophuhliso lwesithuba, u-Eddie Andrews, ungqinile ukuba isiXeko sijonge ukwenza isicelo somyalelo wokugxothwa.
U-Andrews uthe xa kwakunikezelwa umyalelo wokuqala wenkundla ngo-2022, bekukho amatyotyombe angama-230 kwisiza. Uthe ngoku isiXeko sivavanya ukuba ingaba eli nani linyukile na ukusukela ngoko.
“Lo mhlaba awukufanelanga ukuhlala njengoko umi kwindawo enezikhukhula ummandla wezandyondyo ubeka umngcipheko wokuphuphuma kwamanzi kwiipropati ezimeleneyo nezisezantsi. Uthe isiXeko siqhube uphononongo oluqhubekayo kwindawo yokuhlala.
“IsiXeko silindele ulwazi oluthe vetshe kumasebe achaphazelekayo kwaye oku kuya kubandakanywa kwisicelo sethu esiya kwiNkundla ePhakamileyo yeNtshona Koloni, sakuba siqalise ngeenkqubo zokugxotha ngokusesikweni ngokoMthetho woThintelo lokuKhutshwa ngokungekho mthethweni, utshilo.