
Isixeko sithi eli nyathelo alikho lokugxotha abantu, kodwa lifunyenwe ngenjongo yokuthintela abantu ukuba bazinze kwindawo engakhuselekanga.
UPeter Luhanga
• Isaziso senkundla esincanyathiselwe kwizindlu zethutyana siyalela ukumiswa kokwakhiwa kumhlaba okhukhulayo.
• Isixeko sithi ayisiyongxothi, koko linyathelo lokunqanda ukwakhiwa okungakhuselekanga.
• Bangaphezu kwe-1 000 abahlali abatyikitye uxwebhu lokuchasa.
• Nangona kunjalo, omnye umhlali waseZwezwe kwindawo yokuhlala engenamthetho uhlawuliswe i-R3 000 ngokuhlala ngokungekho mthethweni kwaye wayalelwa ukuba avele enkundleni.
Abahlali baxhalabile emva kokuba inkundla ikhuphe umyalelo wokunqanda ukwakhiwa okungaphezulu kumhlaba osecaleni koMlambo iDiep eDunoon, kummandla waseZwezwe naseEluxolweni, njengoko isixeko sithi eli nyathelo alikho lokugxotha abantu kodwa kukuthintela ukwakhiwa kwiindawo ezingakhuselekanga.
Iincwadi zesaziso zenkundla zancanyathiselwa kwizindlu zethutyana nakwizakhiwo ezikufutshane noMalibongwe Drive ngoLwesine umhla we-19 kuMatshi, zilumkisa ngokumisa kwangoko ukwakhiwa kumhlaba okhukhulayo. Esi saziso, esibhalwe njengomyalelo oyidrafti, sithwele isitampu senkundla esidatishwe ngomhla we-3 kuMatshi kwaye sibhekisa kwityala eliphambi kweNkundla ePhakamileyo yaseNtshona Koloni.
Lo myalelo uyalela ukuba kumiswe ukwakhiwa kwezakhiwo ezisisigxina nezingesosigxina kwisiza esingu-erf 3844 ngakwiMalibongwe Drive, kusetyenziswa umgaqo wokuba ukwakhiwa apho akukho semthethweni ngenxa yokuba kusemhlabeni okhukhulayo. Umyalelo ukwabonisa ukuba unokunyanzeliswa ngamapolisa.
Amaxwebhu enkundla achaza “abantu abangaziwayo” njengabaphenduli bokuqala, ngelixa umphathi wamapolisa eMilnerton echazwa njengophenduli wesibini.
Abahlali abaninzi bawuthathe lo myalelo njengokugxothwa, kodwa isixeko saseKapa sithi akunjalo. Isithethi sesixeko uLuthando Tyhalibongo uthe isixeko siqalise iinkqubo zomthetho ngenjongo yokufumana umyalelo wokuthintela ukwakhiwa okungakhuselekanga ecaleni komlambo.
“Isixeko siqalise iinkqubo zomthetho zokufuna uncedo lomyalelo wenkundla. Isiseko somthetho kukuthintela ukwakhiwa okungekho mthethweni nokuyingozi elunxwemeni lomlambo, nto leyo ebeka emngciphekweni ukhuseleko lwabantu, impilo kunye nokusingqongileyo,” utshilo uTyhalibongo.
Kwilokishi yaseEluxolweni ngeCawa, inkokeli yoluntu uMakhosi Manzi uthe bangaphezu kwe-1 000 abahlali abatyikitye uxwebhu lokuchasa lo myalelo. Uthe abahlali bafuna ingcaciso malunga nomda womhlaba ochazwe kumaxwebhu enkundla, kuquka apho kuqala nalapho kuphelela khona i-erf 3844.
“Sithe sasiya kumagqwetha esixeko ngoLwesine odlulileyo, siyawuchasa lo myalelo. Kufuneka basichazele,” utshilo uManzi.
Omnye wabahlali, uNoluthando Zazini (35), ongumsebenzi wokhuseleko nomama wabantwana ababini, uthe wakha indlu enamagumbi amabini esebenzisa izitena nesamente emva kokuzalisa umhlaba okhukhulayo ngenkunkuma yokwakha. Indlu yakhe, enegumbi lokuhlala nekhitshi elivulekileyo, ihlala kunye nodadewabo.
UZazini uthe wasebenzisa imali egciniweyo eyi-R70 000 ayiqokelele ngonyaka omnye. Ngoku wakha udonga olujikeleze indlu, esithi ngaphandle kwalo izinto ezixhonywe emgcekeni zingabiwa.
Ngaphambi kokwakha ngodaka nezitena, uthe wayehlala kwindlu enamagumbi amathathu eyayiseyixeshana, awayithenga ngo-R7 000 ngo-2021. Uqale ukwakha indlu yakhe yezitena ngo-2025 wayigqiba ekuqaleni kwalo nyaka.
Nangona kunjalo, sele kuvele iintanda ezinkulu kwisakhiwo, kuquka emazantsi kufuphi neziseko nakwiifestile. Uthe ukwakha ikhaya lakhe kuye kwamnika uxolo emva kokulinda iminyaka eli-14 enethemba lenkxaso yezindlu karhulumente. Ubuza ukuba ingaba isixeko siza kumbuyekeza na ngemali ayichithileyo ukuba indlu yakhe idilizwa.
“Akukho nto ithuthuzelayo ukuva ngomyalelo wenkundla. Ndisebenzise imali yam yokugqibela ukwakha indlu yezitena, imali ebendiyigcine unyaka. Ndizama ukuzakhela ikhaya lam. Ukuba bayalidiliza, baza kundinika ntoni? Baza kuyihlawula na le ndiyichithileyo? Kuza kwenzeka ntoni?” utshilo.
Kwakhona eZwezwe kufutshane neMalibongwe Drive, uMfaniseni Mhlabopalele (54) uthe wakha indlu enegumbi elinye kwiinyanga ezintathu ezidlulileyo. Ngomhla wama-21 kuMatshi – uSuku lwamaLungelo oLuntu – amagosa onyanzeliso lomthetho ayehlola izakhiwo kwindawo leyo aza amhlawulisa u-R3 000 ngokuhlala ngokungekho mthethweni.
Isaziso esibhaliweyo, esikhutshwe phantsi kwecandelo 56 loMthetho weNkqubo yoLwaphulo-mthetho, simchaza njengesityholo esiphantsi komthetho kamasipala wokuhlala ngokungekho mthethweni. Siyalela ukuba avele kwiNkundla kaMasipala waseKapa eStrand Concourse ngomhla woku-1 kuJulayi.
“Bandibuza ukuba ndihlala njani apha. Ndathi ndihlala apha. Andisebenzi, ndaza ndakha indlu yam kwiinyanga ezintathu ezidlulileyo,” utshilo uMhlabopalele. “Oku kukuxhaphaza. Andiziva kakuhle. Andizange ndiye nakwicawe ngeCawa. Ndidandathekile kwaye ndothukile ngenxa yale fine.”
Ummelwane wakhe, uLwazi Mtyeku, uthe uMhlabopalele wayesele ehlala kwelo shishini iinyanga ezintathu kwaye wathi isohlwayo asifanelekanga. “Okubi kukuba kwenzeka ngoSuku lwamaLungelo oLuntu. Bamphethe kakubi kakhulu,” utshilo.
“Ndinayo nemali yokuba ndiye enkundleni,” utshilo uMhlabopalele.
Inkokeli yoluntu uNandipha Matiwane uthe kwangaloo mini amagosa onyanzeliso lomthetho adiliza indlu yomnye umhlali obehleli apho kwaye elungisa indlu yakhe phambi kobusika.
Enye inkokeli yoluntu, uSarah Adonis, uthe lo myalelo ushiye abahlali bexakekile, njengoko indawo ichaphazela iierf ezininzi. Uthe akucaci ukuba umhlaba ochazwe kumyalelo uqala phi kwaye uphele phi, kwaye zeziphi izindlu ezinokuchaphazeleka.
Xa ebuzwa ukuba isixeko senze na uhlalutyo lwenani leentsapho ezichaphazelekayo, uTyhalibongo uthe akukho luhlalutyo lwenziweyo okanye lunikiweyo esixekweni. Uthe umyalelo ujolise ekunqandeni ukwakhiwa okutsha, hayi ukugxotha abahlali abakhoyo.
Uthe isixeko siqinisekisa ukuthobela umgaqo-siseko ngokuthintela ukugxothwa okungekho mthethweni. Wongeze ngelithi lo myalelo ujolise ngokuthe ngqo ekumiseni ukwakhiwa okungakhuselekanga, ngenjongo yokuthintela ukungabi namakhaya endaweni yokukudala.
“Isixeko siza kubeka esweni ukunyanzeliswa kwalo myalelo ukuqinisekisa ukuba uphunyezwa ngokusemthethweni, ngoxolo nangaphandle kokusebenzisa amandla agqithisileyo,” utshilo.