
ISinenjongo High iphumeze ireyithi yokupasa eyi-88.2% nabafundi abathathu abamenywe kwiiMbasa zePhondo.
Peter Luhanga
• USange Dastile waseDunoon ufumene amagqabi asixhenxe, kubandakanywa iPhysical Sciences neMathematics, nge-88.43% yeaggregate.
• Umfundi waseMalawi uJunior Nyirenda uphumelele amanqaku asixhenxe kunye namanqaku aphantse agqibelele kwiiNzululwazi zoBomi, kunye nama-91.4% xa ewonke.
• UVuyisa Ntshanyana, ongomnye wabafundi ophumelele emagqabini, ufumene amanqanaba amahlanu, nangona izixhobo bezinqongophele kwaye kunzima nokuhamba isikolo.
• Imingeni yoluntu, kubandakanywa ubundlobongela kunye nezixhobo zokufunda ezinqongopheleyo, azizange zibathintele abafundi nabasebenzi ekuphumezeni iziphumo ezincomekayo.
Kwigumbi elinegumbi elinye elalisebenza njengekhitshi, igumbi lokulala, kunye nesifundo, uSange Dastile wakrola indlela eya ekugqweseni ezifundweni.
Ukwabelana ngendlu erentwayo ye-RDP kunye nomama wakhe kunye nomninawa wakhe omncinci, ukuzimisela kukaDastile kuye kwenziwa ngeeyure ezizolileyo zobusuku, xa ubomi bemihla ngemihla buphelile.
Ngaphandle kwamathuba, umntwana oneminyaka eli-19 ubudala waseZwezwe kumatyotyombe eDunoon uye waphuma phakathi kwabahlanu abaphumeleleyo kwiSikolo samaBanga aPhakamileyo saseSinenjongo eJoe Slovo Park, eMilnerton, wafumana amanqaku asixhenxe kunye nendawo ebawela ukufunda ubugqirha kwiYunivesithi yaseStellenbosch.
Uthi indawo exineneyo iveze eyayo imingeni. Ubumfihlo bebunqongophele; ukuhlamba kwafuna ukuba unina aphumele phandle.
Ngokuhlwa kwakudla ngokufuna umonde njengoko wayelindele umama wakhe ukuba agqibe ukubukela iinkqubo zikamabonwakude azithandayo ngaphambi kokuba aqalise izifundo zakhe.
Uthi waziqhelanisa nemfundo yakhe xa elele umama wakhe, elindele ukuba agqibezele ukubukela iinkqubo zikamabonakude azithandayo phambi kokuba aqale owakhe umsebenzi ngentsimbi yeshumi ebusuku asebenze kude kube yintsimbi yesithathu ekuseni.
“Bekukho umabonakude egumbini. Khange ndikwazi ukuxelela umama ukuba acime umabonakude… luhlobo lokudelela, ndiye ndafunda ebusuku. Kwakunzima. Sasibathathu kwigumbi elinye, umama, umnakwethu kunye nam,” utsho uDastile.
“Nanini na ndifuna ukuhlamba kwakufuneka bahlale phandle ngalo lonke elo xesha ndihlambayo.”
Kodwa ukuzinikela kwakhe okungagungqiyo kwamqhubela ekubeni aphumelele emagqabini kuzo zosixhenxe izifundo, nto leyo eyakhokelela kumanqaku apheleleyo angama-88.43% kwiziphumo zakhe zematriki.
Amanqaku aphambili awawafumana kwiPhysical Science, imathematika, isiNgesi ulwimi lokuqala olongezelelweyo, iteknoloji yekhompyutha, ulwimi lwasekhaya lwesiXhosa, inzululwazi ngezobomi, kunye nezifundo ngezobomi.
Uthi wafaka isicelo kwiYunivesithi yaseStellenbosch, iYunivesithi yasePitoli, iSefako Makgatho Health Sciences University, kunye neYunivesithi yaseFreystata. Iziko ngalinye lamnika indawo yokufunda ubugqirha, kodwa wakhetha iYunivesithi yaseStellenbosch. Umhlali waseDunoon uVuyisa Ntshanyana, 18, ukwangumfundi eSinenjongo High School, kwaye uzuze imivuzo emihlanu.
Ehlala kwityotyombe elingasemva eDunoon’s Section 31 kufutshane nerenki yeteksi ephithizelayo, kwaye kude kufuphi neethaveni, wajongana nemiceli mngeni yeyadi yeRDP exineneyo ezaliswe ngamatyotyombe amahlanu, eshiya indawo encinci yokuhamba.
UNtshanyana, uhlala kwityotyombe elinegumbi elinye noyise nodade wabo. Kuphakathi kwezi ndawo zivaliweyo, eziphawulwa luxinzelelo lwemihla ngemihla yokuhlala kumatyotyombe angasemva kwendlu, apho wafumana khona ukuzimisela kokugqwesa kwiimviwo zakhe zematriki.
Ufumene amanqaku aphezulu kwinzululwazi yendalo, imathematika, ulwimi lokuqala olongezelelweyo lwesiNgesi, inzululwazi ngezobomi, kunye nesifundo sokufunda ngobomi, wafumana i-aggregate ye-87.71% kwiziphumo zakhe zematriki.
Uthi umama wakhe wasweleka eneminyaka eyi-12, kwaye imeko yekhaya lakhe yamqhubela ekubeni asebenze nzima. Njengoko utata wakhe wayetsala nzima ekondleni usapho, kwakudla ngokuba nzima ukuhlawula iR40 yokuhlawula iteksi yosuku ukuya esikolweni eJoe Slovo Park, eMilnerton, iikhilomitha ezisibhozo ukusuka eDunoon.
Uthi ulindele impendulo ngesicelo sakhe sokufunda ubunjineli bemichiza kwiYunivesithi yaseStellenbosch.
Ukuba yamkelwe, uceba ukusebenzisa oku njengesiseko ngaphambi kokuba alandele usukelo lwakhe lokugqibela lokufunda ubugqirha.
Uyise, uPhila Ntshanyana, 52, uthe khange akwazi ukuzibamba yimincili xa unyana wakhe efika ekhaya neziphumo zakhe zebanga leshumi, esazi ukuba uzakuba ngowokuqala kusapho lwabo ukuya eyunivesithi.
Egutyungelwe likratshi, wathatha iziphumo zonyana wakhe waya nazo emsebenzini, esabelana noogxa bakhe ngeendaba waze wazibonisa nomphathi wakhe.
“Ndandisoloko ndimxelela ukuba agxile esikolweni ukuze angabi nangxaki ebomini. Ndiye ndaqinisekisa ukuba ndibonelela ngesithuthi kwiteksi. Wafunda xa silele sonke. Bendichitha iR500 ngenyanga,” utshilo uPhila.
UJunior Nyirenda, 19, waseMalawi, ubephakathi kwabafundi abahlanu abaphezulu eSinenjongo High. Abazali bakaNyirenda bashiya indlala eMalawi besiya kufuna amathuba angcono eKapa.
Ntsasa nganye, wayeluqala usuku lwakhe phambi kokusa, ezama uhambo olude olusuka eGugulethu’s NY21 ukuya eMilnerton. Ebusuku, wagalela amandla akhe kwizifundo zakhe, inkqubo eyaba nemiphumo emihle njengoko efumana amanqaku kuzo zosixhenxe izifundo.
Ufumene amanqaku akufutshane-agqibeleleyo kwisayensi yobomi – ipesenti enye kuphela eneentloni nge-100 – kunye ne-aggregate ye-91.4%.
Ukufezekisa oku, uNyirenda uthi bekungelulanga. “Ndikhumbula ndisiya esikolweni, ngakumbi ukusukela ngoMatshi … bendifika ekhaya ngo-7pm ndisuka esikolweni yonke imihla. Uhambo lwalulude. Ndandingenaxesha. Ukufika kwam endlini, bekufuneka ndenze umsebenzi wesikolo iiyure ezintathu bekufuneka ndivuke ngo 4am ndilungiselele ukuya esikolweni ngo 7am. Amaxesha amaninzi ndandifika emva kwexesha.”
UNyirenda uthi izinto aziphumezileyo azibonakalisi nje ukusebenza nzima kodwa ukwanenkuthazo engagungqiyo kwabo bamngqongileyo.
Unika imbeko kootitshala ababemkhokela, abazali bakhe abamxhasayo ebunzimeni, kunye nabahlobo phakathi kwabafundi abahlanu abaphambili ukuzimisela kwabo kwamkhuthaza ukuba atyhale ngakumbi.
Uthi wamkelwe ukuba enze izifundo zobunjineli bombane kwiYunivesithi yaseKapa, kodwa inkqubo yemvume yokufunda ibe ngomnye umqobo. Isicelo, esiquka ukufumana onke amaxwebhu afunekayo axhasayo, sixabisa i-R15,000.
Umama wakhe uSpellina Nyirenda (47) nozihlalela ekhaya, uthi bebengenayo enye indlela ngaphandle kokuboleka imali efunekayo yephepha-mvume lokufunda kunye namaxwebhu axhasayo kubahlobo. Ungumama wabantwana abane, kuquka noJunior.
Ngokuphathelele impumelelo yonyana wakhe, uthi ukumbona esebenza nzima, evuka ekuseni kakhulu, ehamba umgama omde ukuya esikolweni, nokulala kade kwamenza wanovelwano ngonyana wakhe.
“Ndandimsizela kodwa ndandizila ukutya ngenxa yakhe. NguThixo owamncedayo,” utsho.
Bejongene nemali yokufunda ephantse ibe ngama-R90,000 ngonyaka, abanandlela yokuhlawula. Endaweni yoko, uSellina uthi baya kuqhubeka nokuboleka ukugcina ithemba labo liphila. Inqununu yesikolo uKhuselwa Nopote uthi iklasi yebanga leshumi ka-2024 iphumelele ireyithi eyi-88.2%, ibonakalisa ukomelela phantsi kweemeko ezicela umngeni kubafundi abathathu ababemenywe kwiiMbasa zePhondo – oko kuphawulwa ukusebenza nzima nokuzinikela kwabo.
“Nangona singafikelelanga kwi-90% ebesijolise kuyo, umgangatho weziphumo uyazithetha, ngakumbi kwizifundo ezinzima,” utshilo.
UNopote uthi lo nyaka uze nemiqobo equka ubundlobongela ekuhlaleni obuthintele ukufundwa kwasebusuku esikolweni. “Kulo nyaka, asikwazanga ukuvumela abafundi ukuba bahlale de kube ngu-10 ebusuku ngenxa yeenkxalabo zokhuseleko,” utshilo.
Nangona kunjalo, uthi ootitshala ababini bemathematika baye bavolontiya ixesha elongezelelweyo ukunceda abafundi abasokolayo.
“Nangona inani labafundi lingaphezulu lee kumandla ethu okufundisa, ukuzinikela kwabo kwenze umahluko,” utsho.
Uthe kuninzi lwabafundi ukufundela emakhaya ngumngeni wemihla ngemihla nanjengoko bejongene noxinzelelo lokungathathi ntweni kweelokishi nemiba yasekhaya. Esi sikolo safaka abaviwa abayi-256 kwiimviwo zeSatifikethi seMatriki sikaZwelonke (NSC) zangoNovemba 2024, yaye iimviwo ezingama-255 ziye zabhala.
Kwaba, ngabafundi abayi-225 abaphumeleleyo, nto leyo ebangele ukuba kuphumelele umyinge wama-88.2%. Ngelixa oku kubonisa inkqubo eyomeleleyo xa iyonke, eli nani liphawula ukuhla okuncinci ukusuka kumanqaku aphezulu esikolo okuphumelela ngama-90.7% ngo-2021.